Haridustugiteenused

Sotsiaalpedagoogi teenused


Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on aidata kaasa heade suhete kujunemisele õppijate endi ning õppijate ja õpetajate vahel. Sotsialiseerumistoe korraldamisel loob sotsiaalpedagoog vajadusel õppija toetuseks võrgustiku, kuhu on kaasatud nii lapsevanemad, õpetajad, tugispetsialistid, õppija klass/rühmakaaslased ja sõbrad. Vajadusel ka omavalitsus, piirkonnapolitsei ja teiste ametkondade esindajad.

Teenus on mõeldud õppijatele:

▫ kellel esinevad kohanemis- käitumis- või õpiprobleemid;

▫ kellel esinevad õpimotivatsiooni probleemid;

▫ kellel esinevad raskused suhtlemisel eakaaslaste ning täiskasvanutega;

▫ kellel esineb raskusi osalemisel koosmängus, rühmas ning kaaslastega arvestamisel;

▫ kellel esineb raskusi enda ja teiste emotsioonide mõistmisega;

▫ kes kasutavad sõltuvusaineid.

Sotsiaalpedagoogiline ennetustegevus

Ennetav tegevus on suunatud haridusasutusele, et õppekeskkond, -korraldus ja -tegevused arvestaksid õppijate arengutaseme ning vajadustega.

Ennetav tegevus sisaldab:

· külalisõpetajate, -lektorite teemakohaste tundide ja ürituste korraldamist;

· erinevatel teemadel loengute organiseerimist koostöös haridusasutuse juhtkonnaga (hammaste tervishoid, isiklik keha hügieen, riskikäitumine, sõltuvusainete tarvitamine, suhte- ja suhete teemad, tervislik toitumine, seksuaalhariduslik temaatika jne);

· erinevate sotsiaalsete oskuste õppimise metoodikate soovitamine haridusasutusele (TORE, VEPA, Kiusamisvaba Kool/Lasteaed, VERGE, vanemlusprogrammid jne);

· Haridusasutuses esile kerkinud teemadel arutelud lastevanemate ning õpetajatega.

Õppija sotsiaalpedagoogiline hindamine

Sotsiaalpedagoog analüüsib vaatluste ja vestluse põhjal abi vajava õppija ning võrgustikuliikmetega (õpetajad, lapsevanemad, vajadusel teised tugispetsialistid, lastekaitsetöötaja, perearst jt) õppija toimetulekut haridusasutuse keskkonnas, seda takistavaid ja toetavaid tegureid. Sotsiaalpedagoog selgitab välja juhtumi tausta ja olemuse, hindab õppija kaasatust ja sotsiaalset staatust rühmas/klassis, kogub informatsiooni õppija lähedal olevatelt inimestelt (perekond, õpetajad) kasutades sotsiomeetrilisi meetodeid. Õppija sotsiaalset tervist, sh sotsiaalseid oskusi, sotsiaalsete reeglite mõistmise ja omandamise taset hinnatakse vaatluste, vestluste, testide ja küsimustikega.

Tulenevalt vaatlusest/vestlusest selgitatakse välja õppija eakohast tegutsemisvõimet takistavad tegurid ning vajadusel koostatakse sotsiaalpedagoogiline sekkumisplaan. Sotsiaalpedagoogilisele hindamisele järgneb sekkumine (sh nõustamine).

Sotsiaalpedagoogiline sekkumine

Sotsiaalpedagoogilise sekkumise käigus on oluline pakkuda spetsiifilist tuge õppijale ja temaga lähedastele inimestele. Sekkumise aluseks on hindamistulemusena selgunud murekohad.

Sekkumise võtted või meetodid:

· toe tagamise plaani koostamine koostöös haridusasutuse tugimeeskonnaga;

· sekkumiste koordineerimine, kaasates lapsevanemaid, rühmaõpetajat, klassiõpetajat, haridusasutuse personali, võrgustikuliikmeid ning teisi toe tagamiseks vajaminevaid spetsialiste;

· lapsevanemate nõustamine;

· õppija ja õpetajate toetamine ning suunamine esile kerkinud probleemide lahendamisel;

· õppija arengut, toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavate tegevuste läbiviimine individuaalselt või rühmas;

· õpetaja nõustamine ja toetamine õppetöö planeerimisel;

· õppijale vajaliku toe pakkumine koostöös õpilase perekonna ning vajadusel sotsiaal-, tervishoiu ja/või töövaldkonna spetsialistidega;

· pakutud toe tulemuslikkuse hindamine.

Sotsiaalpedagoogiline nõustamine

Nõustamine on sotsiaalpedagoogi töö lahutamatu ja sageli kõige nähtavam osa. Nõustamist ehk juhendamist võib vajada õppija, õpetaja, lapsevanem või mõni muu õppijaga seotud täiskasvanu. Nõustamine sisaldab raskuse olemuse kohta info andmist ja konkreetsete probleemide lahendamist. Nõustamise käigus seatakse eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ja lepitakse kokku tegevused, kuidas hetkeseisust soovitud tulemuseni jõuda. Nõustamise osa on kokkulepetest kinnipidamise jälgimine ja nõustatavate toetamine selle protsessi käigus. Nõustamine sisaldab nõustamise probleemi olemuse selgitamist ning sellest lähtuvaid nõuandeid suhtlemise, õpetamise ja/või keskkonna kohandamiseks. Nõustamine võib toimuda individuaalselt või grupiteenusena.

Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on aidata kaasa heade suhete kujunemisele õppijate endi ning õppijate ja õpetajate vahel. Sotsialiseerumistoe korraldamisel loob sotsiaalpedagoog vajadusel õppija toetuseks võrgustiku, kuhu on kaasatud nii lapsevanemad, õpetajad, tugispetsialistid, õppija klass/rühmakaaslased ja sõbrad. Vajadusel ka omavalitsus, piirkonnapolitsei ja teiste ametkondade esindajad.

Teenus on mõeldud õppijatele:

▫ kellel esinevad kohanemis- käitumis- või õpiprobleemid;

▫ kellel esinevad õpimotivatsiooni probleemid;

▫ kellel esinevad raskused suhtlemisel eakaaslaste ning täiskasvanutega;

▫ kellel esineb raskusi osalemisel koosmängus, rühmas ning kaaslastega arvestamisel;

▫ kellel esineb raskusi enda ja teiste emotsioonide mõistmisega;

▫ kes kasutavad sõltuvusaineid.

Sotsiaalpedagoogiline ennetustegevus

Ennetav tegevus on suunatud haridusasutusele, et õppekeskkond, -korraldus ja -tegevused arvestaksid õppijate arengutaseme ning vajadustega.

Ennetav tegevus sisaldab:

· külalisõpetajate, -lektorite teemakohaste tundide ja ürituste korraldamist;

· erinevatel teemadel loengute organiseerimist koostöös haridusasutuse juhtkonnaga (hammaste tervishoid, isiklik keha hügieen, riskikäitumine, sõltuvusainete tarvitamine, suhte- ja suhete teemad, tervislik toitumine, seksuaalhariduslik temaatika jne);

· erinevate sotsiaalsete oskuste õppimise metoodikate soovitamine haridusasutusele (TORE, VEPA, Kiusamisvaba Kool/Lasteaed, VERGE, vanemlusprogrammid jne);

· Haridusasutuses esile kerkinud teemadel arutelud lastevanemate ning õpetajatega.

Õppija sotsiaalpedagoogiline hindamine

Sotsiaalpedagoog analüüsib vaatluste ja vestluse põhjal abi vajava õppija ning võrgustikuliikmetega (õpetajad, lapsevanemad, vajadusel teised tugispetsialistid, lastekaitsetöötaja, perearst jt) õppija toimetulekut haridusasutuse keskkonnas, seda takistavaid ja toetavaid tegureid. Sotsiaalpedagoog selgitab välja juhtumi tausta ja olemuse, hindab õppija kaasatust ja sotsiaalset staatust rühmas/klassis, kogub informatsiooni õppija lähedal olevatelt inimestelt (perekond, õpetajad) kasutades sotsiomeetrilisi meetodeid. Õppija sotsiaalset tervist, sh sotsiaalseid oskusi, sotsiaalsete reeglite mõistmise ja omandamise taset hinnatakse vaatluste, vestluste, testide ja küsimustikega.

Tulenevalt vaatlusest/vestlusest selgitatakse välja õppija eakohast tegutsemisvõimet takistavad tegurid ning vajadusel koostatakse sotsiaalpedagoogiline sekkumisplaan. Sotsiaalpedagoogilisele hindamisele järgneb sekkumine (sh nõustamine).

Sotsiaalpedagoogiline sekkumine

Sotsiaalpedagoogilise sekkumise käigus on oluline pakkuda spetsiifilist tuge õppijale ja temaga lähedastele inimestele. Sekkumise aluseks on hindamistulemusena selgunud murekohad.

Sekkumise võtted või meetodid:

· toe tagamise plaani koostamine koostöös haridusasutuse tugimeeskonnaga;

· sekkumiste koordineerimine, kaasates lapsevanemaid, rühmaõpetajat, klassiõpetajat, haridusasutuse personali, võrgustikuliikmeid ning teisi toe tagamiseks vajaminevaid spetsialiste;

· lapsevanemate nõustamine;

· õppija ja õpetajate toetamine ning suunamine esile kerkinud probleemide lahendamisel;

· õppija arengut, toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavate tegevuste läbiviimine individuaalselt või rühmas;

· õpetaja nõustamine ja toetamine õppetöö planeerimisel;

· õppijale vajaliku toe pakkumine koostöös õpilase perekonna ning vajadusel sotsiaal-, tervishoiu ja/või töövaldkonna spetsialistidega;

· pakutud toe tulemuslikkuse hindamine.

Sotsiaalpedagoogiline nõustamine

Nõustamine on sotsiaalpedagoogi töö lahutamatu ja sageli kõige nähtavam osa. Nõustamist ehk juhendamist võib vajada õppija, õpetaja, lapsevanem või mõni muu õppijaga seotud täiskasvanu. Nõustamine sisaldab raskuse olemuse kohta info andmist ja konkreetsete probleemide lahendamist. Nõustamise käigus seatakse eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ja lepitakse kokku tegevused, kuidas hetkeseisust soovitud tulemuseni jõuda. Nõustamise osa on kokkulepetest kinnipidamise jälgimine ja nõustatavate toetamine selle protsessi käigus. Nõustamine sisaldab nõustamise probleemi olemuse selgitamist ning sellest lähtuvaid nõuandeid suhtlemise, õpetamise ja/või keskkonna kohandamiseks. Nõustamine võib toimuda individuaalselt või grupiteenusena.