Riskiredel 2024: Traumade varjusT 09. november liinatamm
Oktoobri koolivaheajal toimus Kuressaares juba teist korda kahepäevane ennetuskonverents „Riskiredel“. Kui eelmisel aastal keskenduti konverentsil riskinoorte mõiste ja põhjuste seletamisele, siis sel aastal oli fookuses noorte tervist ja heaolu mõjutav kriitiline teema – trauma. Konverents tõi kokku igapäevaselt noortega töötavad spetsialistid üle maakonna.
Trauma – rohkem kui lihtsalt minevikukogemus
Konverentsi põhiettekanded tõid välja, et trauma pole lihtsalt ühekordne kogemus, vaid sügav ja pikaajaline mõju, mis võib avalduda noorte käitumises ja emotsionaalses tervises. Eksperdid selgitasid, kuidas varajased traumad, sealhulgas lapsevanemate endi traumad, võivad põhjustada tõsiseid vaimse tervise probleeme, mõjutada (kooli)käitumist ja viia enesehävituslike harjumusteni. Sama näevad valdkonna spetsialistid Saaremaal, et pahatihti korduvad samad mured läbi põlvkondade. Läbivalt jäi kõlama, et iga trauma varjus peitub lugu, mis vajab tähelepanu ja sügavat empaatiat.
Lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen rõhutas nii oma esimese päeva ettekandes kui ka teisel päeval toimunud töötoas kuulamise olulisust. “Noored räägivad siis, kui nad tajuvad, et sa oled võimeline seda kuulama. Hinnanguvabal kuulamisel ongi kõige suurem kaal,” ütles Daniel-Karlsen, et noored on oma lugudes üldiselt väga sirgjoonelised ja ausad. “Põhiküsimus pole isegi mitte see, mida sa teed, vaid kuidas sa teed – milline on su pilk, kehaasend, distants. Põhiline töövahend on usalduslik suhe.”
E-sigaretid kui riskikäitumise kasvav trend
Üks aktuaalne teema on e-sigarettide levik noorte seas ja selle mõju, e-sigarettide tarvitamine võib lisaks sõltuvusele süvendada vaimse tervise probleeme.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Tiina Kuusik tõi erinevatele uuringutele viidates välja e-sigarettide kasvava ohu, kuna need on väga lihtsalt kättesaadavad ja paljud noored usuvad ekslikult, et need on ohutumad kui traditsioonilised sigaretid. Uuringutele tuginedes tõi ta välja, et Eestis on languses nii tavasigarettide kui vesipiibu suitsetamine, ka on languses 13-aastaste suitsetajate arv. “E-sigaret on samuti languses 13-aastaste poiste seas, sama vanade tüdrukute hulgas paraku tõusus,” ütles Kuusik, “tõusus on huuletubaka kasutamine. Iga päev kasutavad 16-24-aastastest poistest e-sigaretti 6% ja tüdrukutest 12%, mõni kord kuus huuletubakat 23% poistest ja 6% tüdrukutest. E-sigaretti on elu jooksul proovinud pea kolmandik 11-15-aastastest noortest.”
Saaremaa Gümnaasiumi direktori Ivo Visaku põhisõnum oli, et oluline on ühiskonna ehk meie kõigi suhtumine alaealiste e-sigarettide kasutamisse: “Minu küsimus on, kas meis, täiskasvanutes on julgust tänaval astuda e-sigaretti kasutava noore juurde ja talle öelda, et see ei ole okei?”
Vaimse tervise ja enesehoiu olulisus
Konverentsi üheks teemaks oli vaimne tervis ja enesehoiu oskused. Ülevaate laste ja vanemate vaimsest tervisest andis oma ettekandes Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht: “Lapsed ja noored on
vaimse tervise riskirühm, see tuleb välja paljudest uuringutest. Eriline riskirühm on tüdrukud. Ja see on ülemaailmne trend.” Muuhulgas tõi Täht välja, et tänapäeval on noored teadlikumad, nad tunnevad ära vaimse tervise sümptomid. “Mõni aastakümme tagasi me ei osanud nendele sümptomitele nime anda, sest ühiskondlikult vaimsest tervisest ei räägitud,” viitas Täht. “Ekraaniaeg on vähenenud, kuigi ületab endiselt soovituslikku. Aga halb on lugu uneajaga. Seda ei ole piisavalt.”
Samavõrra oluline on, et ennast oskaksid hoida nii noortega töötavad spetsialistid kui ka lapsevanemad. Enesehoiust töökohal rääkis ja praktilisi soovitusi töötoas jagas Evelin Tamm, Sotsiaalkindlustusameti kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe projektijuht. Lapsevanemate tugigrupi kogemuslugusid jagasid Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse spetsialistid Kadi Kindlam ja Karina Vaiksaar.
Oma lugusid jagasid noored, kes on lapsena kogenud pereliikmete alkoholiprobleeme, tülisid, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, hooletusse jätmist ning seetõttu langenud väga keerulisse olukorda. Noorte toetamisest, kuidas on saavutatud edu ja mida kogemustest õppida, jagas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna Noortegarantii tugisüsteemi koordinaator Gethe Kooli.
Valdkondade ülese koostöö tähtsus
Konverentsil rõhutati ka valdkondade ülese koostöö vajalikkust noorte ja nende perede toetamisel. Mitmed esinejad tõid välja, et noorte traumade ja riskikäitumise ennetamisel tuleb kaasata nii haridus- kui ka tervishoiuasutusi, sotsiaaltöötajaid ja kogukonda laiemalt. Ühised pingutused loovad tugeva turvavõrgu, mis aitab noortel ja peredel raskustest üle saada ja vähendab riski, et nad satuvad riskikäitumise lõksu.
Selleks, et selline töö oleks tulemuslik, on äärmiselt oluline valdkondade ülesed head ning usalduslikud suhted. Usalduslikke toimvaid suhteid saab luua, kui on seatud ühised eesmärgid, töötajatel on ühised väärtused, tööpõhimõtted ning tuntakse kolleegide toetust. Valdkondade ülese koostöö kogemuslugu Pärnu haigla näitel jagas Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja Anna-Liisa Delgado.
Konverents Riskiredel tõi esile, et trauma teadlikkuse tõstmine, terviklik lähenemine noorte heaolu toetamisel ja valdkondade ülese koostöö soodustamine loovad tugeva aluse, et noored saaksid kasvada tervete ja kindlate täiskasvanutena.
Konverentsi korraldasid Saaremaa toetava hariduse keskus, Saaremaa noorsootöö keskus, Saaremaa vald ja justiitsministeerium koostöös. Korraldajate soov on, et ennetuskonverents toimuks regulaarselt vähemalt kord õppeaastas, et erinevate valdkondade spetsialistid kokku tuua ning keskenduda kahel päeval noori puudutavatele aktuaalsetele teemadele.
Gabriela Rooso, STHK direktor
Tiina Luks, SNTK juhataja
Oktoobri koolivaheajal toimus Kuressaares juba teist korda kahepäevane ennetuskonverents „Riskiredel“. Kui eelmisel aastal keskenduti konverentsil riskinoorte mõiste ja põhjuste seletamisele, siis sel aastal oli fookuses noorte tervist ja heaolu mõjutav kriitiline teema – trauma. Konverents tõi kokku igapäevaselt noortega töötavad spetsialistid üle maakonna.
Trauma – rohkem kui lihtsalt minevikukogemus
Konverentsi põhiettekanded tõid välja, et trauma pole lihtsalt ühekordne kogemus, vaid sügav ja pikaajaline mõju, mis võib avalduda noorte käitumises ja emotsionaalses tervises. Eksperdid selgitasid, kuidas varajased traumad, sealhulgas lapsevanemate endi traumad, võivad põhjustada tõsiseid vaimse tervise probleeme, mõjutada (kooli)käitumist ja viia enesehävituslike harjumusteni. Sama näevad valdkonna spetsialistid Saaremaal, et pahatihti korduvad samad mured läbi põlvkondade. Läbivalt jäi kõlama, et iga trauma varjus peitub lugu, mis vajab tähelepanu ja sügavat empaatiat.
Lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen rõhutas nii oma esimese päeva ettekandes kui ka teisel päeval toimunud töötoas kuulamise olulisust. “Noored räägivad siis, kui nad tajuvad, et sa oled võimeline seda kuulama. Hinnanguvabal kuulamisel ongi kõige suurem kaal,” ütles Daniel-Karlsen, et noored on oma lugudes üldiselt väga sirgjoonelised ja ausad. “Põhiküsimus pole isegi mitte see, mida sa teed, vaid kuidas sa teed – milline on su pilk, kehaasend, distants. Põhiline töövahend on usalduslik suhe.”
E-sigaretid kui riskikäitumise kasvav trend
Üks aktuaalne teema on e-sigarettide levik noorte seas ja selle mõju, e-sigarettide tarvitamine võib lisaks sõltuvusele süvendada vaimse tervise probleeme.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Tiina Kuusik tõi erinevatele uuringutele viidates välja e-sigarettide kasvava ohu, kuna need on väga lihtsalt kättesaadavad ja paljud noored usuvad ekslikult, et need on ohutumad kui traditsioonilised sigaretid. Uuringutele tuginedes tõi ta välja, et Eestis on languses nii tavasigarettide kui vesipiibu suitsetamine, ka on languses 13-aastaste suitsetajate arv. “E-sigaret on samuti languses 13-aastaste poiste seas, sama vanade tüdrukute hulgas paraku tõusus,” ütles Kuusik, “tõusus on huuletubaka kasutamine. Iga päev kasutavad 16-24-aastastest poistest e-sigaretti 6% ja tüdrukutest 12%, mõni kord kuus huuletubakat 23% poistest ja 6% tüdrukutest. E-sigaretti on elu jooksul proovinud pea kolmandik 11-15-aastastest noortest.”
Saaremaa Gümnaasiumi direktori Ivo Visaku põhisõnum oli, et oluline on ühiskonna ehk meie kõigi suhtumine alaealiste e-sigarettide kasutamisse: “Minu küsimus on, kas meis, täiskasvanutes on julgust tänaval astuda e-sigaretti kasutava noore juurde ja talle öelda, et see ei ole okei?”
Vaimse tervise ja enesehoiu olulisus
Konverentsi üheks teemaks oli vaimne tervis ja enesehoiu oskused. Ülevaate laste ja vanemate vaimsest tervisest andis oma ettekandes Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht: “Lapsed ja noored on
vaimse tervise riskirühm, see tuleb välja paljudest uuringutest. Eriline riskirühm on tüdrukud. Ja see on ülemaailmne trend.” Muuhulgas tõi Täht välja, et tänapäeval on noored teadlikumad, nad tunnevad ära vaimse tervise sümptomid. “Mõni aastakümme tagasi me ei osanud nendele sümptomitele nime anda, sest ühiskondlikult vaimsest tervisest ei räägitud,” viitas Täht. “Ekraaniaeg on vähenenud, kuigi ületab endiselt soovituslikku. Aga halb on lugu uneajaga. Seda ei ole piisavalt.”
Samavõrra oluline on, et ennast oskaksid hoida nii noortega töötavad spetsialistid kui ka lapsevanemad. Enesehoiust töökohal rääkis ja praktilisi soovitusi töötoas jagas Evelin Tamm, Sotsiaalkindlustusameti kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe projektijuht. Lapsevanemate tugigrupi kogemuslugusid jagasid Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse spetsialistid Kadi Kindlam ja Karina Vaiksaar.
Oma lugusid jagasid noored, kes on lapsena kogenud pereliikmete alkoholiprobleeme, tülisid, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, hooletusse jätmist ning seetõttu langenud väga keerulisse olukorda. Noorte toetamisest, kuidas on saavutatud edu ja mida kogemustest õppida, jagas Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna Noortegarantii tugisüsteemi koordinaator Gethe Kooli.
Valdkondade ülese koostöö tähtsus
Konverentsil rõhutati ka valdkondade ülese koostöö vajalikkust noorte ja nende perede toetamisel. Mitmed esinejad tõid välja, et noorte traumade ja riskikäitumise ennetamisel tuleb kaasata nii haridus- kui ka tervishoiuasutusi, sotsiaaltöötajaid ja kogukonda laiemalt. Ühised pingutused loovad tugeva turvavõrgu, mis aitab noortel ja peredel raskustest üle saada ja vähendab riski, et nad satuvad riskikäitumise lõksu.
Selleks, et selline töö oleks tulemuslik, on äärmiselt oluline valdkondade ülesed head ning usalduslikud suhted. Usalduslikke toimvaid suhteid saab luua, kui on seatud ühised eesmärgid, töötajatel on ühised väärtused, tööpõhimõtted ning tuntakse kolleegide toetust. Valdkondade ülese koostöö kogemuslugu Pärnu haigla näitel jagas Pärnu Haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja Anna-Liisa Delgado.
Konverents Riskiredel tõi esile, et trauma teadlikkuse tõstmine, terviklik lähenemine noorte heaolu toetamisel ja valdkondade ülese koostöö soodustamine loovad tugeva aluse, et noored saaksid kasvada tervete ja kindlate täiskasvanutena.
Konverentsi korraldasid Saaremaa toetava hariduse keskus, Saaremaa noorsootöö keskus, Saaremaa vald ja justiitsministeerium koostöös. Korraldajate soov on, et ennetuskonverents toimuks regulaarselt vähemalt kord õppeaastas, et erinevate valdkondade spetsialistid kokku tuua ning keskenduda kahel päeval noori puudutavatele aktuaalsetele teemadele.
Gabriela Rooso, STHK direktor
Tiina Luks, SNTK juhataja
