Perelepitus

Perelepituse eesmärk on lapse huvisid arvestavad ja koostööl põhinevad vanemlikud suhted. Lepitaja juhendab ja suunab osapooli leidma lahendusi eriarvamustele.

Perelepitaja poole pöörduda, kui lahku minnes on raskusi sõlmida järgmisi kokkuleppeid:

• laste hooldamise ning nende kasvatamisega seonduvad küsimused;

• laste majandusliku toetamisega seonduvad küsimused;

• laste elukoha ning muu elukorraldusega seonduvad küsimused pärast vanemate lahku kolimist;

• ühise kodu ning kinnisvaraga seonduvad küsimused lahkumineku järgselt;

• muud peresisesed eriarvamustega seotud küsimused või muud lahutuse ning lahku elama asumisega seonduvad küsimused.

Perelepituse kirjeldus

Perelepitaja, toetab erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid. Protsessi käigus on osapooltel võimalik mõista üksteise vajadusi ja seisukohti ning leida mõlemale poolele sobivad lahendused kohtuväliselt. Leitud lahendused on võimalik lepitaja abil sõnastada ühiste, vabatahtlike kokkulepetena.

Kokkuleppeid sõlmides aitab lepitaja hoida osapoolte fookust laste vajadustel. Vanemate lahutuse korral on lepituse eesmärgiks aidata lastel ja ka vanematel edukamalt toime tulla lahutusega kaasnevate muutustega. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega ning võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi.

Perelepituses keskendutakse probleemide lahendamisele tulevikku vaadates – ei otsita süüdlast ega tegeleta minevikusündmustega.

Perelepitusprotsessi põhimõtted:

· vanemate vabatahtlik osalemine;

· laste vajadustest, soovidest ja tunnetest lähtumine;

· vanemate hea tahe informatsiooni jagamisel ja koostöö tegemisel.

Perelepituse seansside arv sõltub osapoolte koostöövalmidusest ja kohtumiste vajadustest kokkuleppele jõudmiseks. Ühe kohtumise kestvus on tavaliselt 90 minutit. Lepitusprotsess lõpeb üldjuhul kokkuleppe või kokkuvõttega seanssidel toimunust.

Perelepitus võimaldab:

· lahendada suure osa erimeelsustest kohtuväliselt;

· kiirendada asjade käiku, säästa kohtukulude arvelt raha ja aega;

· tõhustada osapooltevahelist vastutulelikkust kokkulepete saavutamisel;

· suurendada mõlema osapoole rahulolu kokkulepete osas;

· parandada suhteid lapse ja hooldusõigust mitteomava vanema vahel.

Perelepitus ei sobi koduvägivalla juhtumite puhul, kus üks osapooltest on domineerival, teine alandlikul positsioonil – seega eeldab lepitusprotsess võrdseid osapooli, kes otsivad lepitaja abiga oma küsimustele lahendusi.